Kr\u00fcptovaluuta on midagi, millest kuulete sageli meedias, kuid paljud inimesed pole iga p\u00e4ev kindlad, mis kr\u00fcptoraha tegelikult on. Sellised v\u00e4ljendid nagu “plokiahelad”, “kaevandamine” ja “k\u00e4igukast” v\u00f5ivad muuta kogu asja veelgi arusaamatumaks.<\/p>\n
Siin oleme koostanud lihtsa juhendi kr\u00fcptovaluuta kohta algajatele. Selgitame teile lihtsal ja arusaadaval viisil, mis on kr\u00fcptoraha, ning selgitame lihtsal viisil keerulisi termineid.<\/p>\n
Me k\u00f5ik teame raha. Valdav enamus meist kasutab igap\u00e4evaselt traditsioonilist valuutat ehk rahvusvaluutat Norra krooni (NOK) kujul. Raha v\u00e4ljastab ja haldab keskpank<\/a> ning pangad on meie raha\u00fclekannete tegemisel vahendajad.<\/p>\n Traditsiooniline raha on inflatsiooni, poliitika ja intressim\u00e4\u00e4rade muutuste suhtes v\u00e4ga haavatav. Selle t\u00f5ttu tahtis keegi luua valuuta, mis on t\u00e4iesti s\u00f5ltumatu \u00fchestki keskpangast v\u00f5i pankadest. 2009. aastal toodi esmakordselt turule kr\u00fcptoraha Bitcoini kujul.<\/p>\n Kr\u00fcptovaluuta seletatakse lihtsalt digitaalse valuutana, millel puudub seos ametiasutuste ega pankadega. Seet\u00f5ttu nimetatakse kr\u00fcptovaluutat ka “detsentraliseeritud valuutaks”. Kontroll valuuta \u00fcle ei ole tsentraliseeritud keskpangas, vaid hajutatud andmebaasi kaudu.<\/p>\n Hajusandmebaas on tavaliselt plokiahel, mida v\u00f5ib pidada avalikuks andmebaasiks, kus info levib \u00fcle mitme arvuti ehk “s\u00f5lme”. T\u00e4iustatud tehnoloogia, nagu kr\u00fcptograafia, abil saab tehinguid turvata ja kontrollida.<\/p>\n
\nKr\u00fcptovaluuta ja plokiahel<\/a><\/span><\/div>\n