Kas krüptoraha on Aafrika jaoks oluline?
27.04.2022
157 Views
Bitcoinil on krüptovaluutade valdkonnas kadestamisväärne koht. Alates selle kasutuselevõtust 3. jaanuaril 2009 on bitcoin üle…
Bitcoini kaevandamine nõuab palju energiat
Krüptovaluuta bitcoin muutub kogu maailmas üha populaarsemaks ja huvi kadus täielikult, kui hiljuti teatati, et Tesla tegevjuht Elon Musk ostis bitcoine 1,5 miljardi dollari eest , mis on pärast tänast kursust võrdne enam kui 13 miljardi Norra krooniga.
Tegelikult tõusis bitcoini kohaväärtus kohe pärast uudise teatavaks saamist kümne protsendi võrra ja sellest ajast alates on see tõusnud aina uute rekorditeni. Asjaolu, et bitcoinidega kauplemine toimub suures osas maailmas, avaldab lainetust. Üha kasvavat nõudlust märkavad ka teised krüptovaluutad.
Sellised arvutipargid asuvad tavaliselt vanades tööstushallides või uutes hoonetes taskukohase elektrienergiaga piirkondades, näiteks vulkaanilisel saarel Islandil, kus on geotermiline energia. Ka Eesti on selliseid arvutiparke kavandatud ulatuslikult, kuid see pole teoks saanud.
Äärmiselt võimas
Virtuaalset valuutat toodetakse tohututes arvutiparkides . See nõuab palju elektrit, tegelikult nii palju, et ainuüksi bitcoini ammutamine kulutab praegu rohkem elektrit kui terve Eesti kokku.
Põhjus, miks nii palju energiat kasutatakse, on see, et suured arvutipargid, millel on tohutu arvutusvõimsus, töötavad suure käiguga, et kontrollida kõiki plokiahelas igal ajahetkel toimuvaid tehinguid.
Kasutab ühe aasta jooksul rohkem elektrit kui terve Eesti
Cambridge’i ülikooli teadlased on välja arvutanud, et aastas kulub ainuüksi bitcoinide kaevandamisele üle 124 teravatt-tunni (TWh). Seda on rohkem kui Eesti elektrienergia kogutarbimine terve aasta peale. BBC on teinud ka arvutuse, mis näitab, et bitcoinil kasutatav võimsus võib hoida kõik Ühendkuningriigi katlad soojana peaaegu 30 aastat. Ei aita ka see, et see on ainult bitcoinide jaoks, sest kõik teised krüptorahad on juurde tulnud.
Seetõttu on krüptovaluutadel nagu bitcoin ka palju vastaseid, kes usuvad, et see on jõu raiskamine. Kuid bitcoini pooldajad usuvad, et bitcoin ja teised krüptorahad on energiasäästlikumad kui tavaline pangandus- ja finantssüsteem.
Eesti mitu andmekeskust treppidel
Siin kodus on Statnett saanud juba mitu taotlust andmekeskuste jaoks, mis võivad kõigi projektide realiseerumisel nõuda 60 teravatt-tunni (TWh) energiatarbimist. Nüüd ilmselt kõik projektid ei realiseeru, kuid mõnest krüptovaluutadele keskenduvast andmekeskusest saab ilmselt midagi sellist.
Vaatamata krüptovaluutade skeptikute suurele vastuseisule usub Eesti Bitcoini ja Blockchaini ühendus, et niinimetatud krüptoraha kaevandamine on hea võimalus kogu Eesti energiatööstusele .
Nad usuvad, et Eesti on krüotamiinimiseks kõik paigas. Paljuski seetõttu, et meil on taastuvenergia madalad energiahinnad. Ühing usub ka, et külm kliima, mis meil siin Eesti on, ei ole andmekeskuste kallid jahutussüsteemid vajalikud. Samuti juhivad nad tähelepanu sellele, et Eesti on stabiilne poliitiline kliima, hea internetiühendus ja üldiselt hea infrastruktuur.
Bitcoin moodustab 80% krüptovaluuta taastumisest
Bitcoin on vaieldamatult suurim krüptovaluuta turul ja hinnanguliselt moodustab virtuaalvaluuta üksi umbes 80% taastumiseks kuluvast energiatarbimisest. Suuruselt teine krüptovaluuta, Ethereum, moodustab umbes 13%, samas kui Litecoin moodustab umbes 2% kogutarbimisest. Ülejäänu jaotatakse vähemtuntud krüptovaluutade nagu Monero, Dash, Doge Coin ja Zcash vahel.
Oleme veendunud, et krüptoraha on tulnud, et jääda ja bitcoini väärtus kasvab ka edaspidi. Samuti oleme kindlad, et tekib rohkem andmekeskusi, mis keskenduvad krüptovaluutade taastamisele siin kodus. Samamoodi nagu uued Norra kasiinod ilmuvad veebis pidevalt .
