
Osta Bitcoini
Dersom du planlegger å investere i kryptovaluta, er sjansen stor for at du vurderer å…
Bitcoinist on saanud peaaegu krüptovaluuta sünonüüm ja see on valuutatüüp, millele enamik inimesi digitaalse valuuta puhul mõtleb. Siiski pole nii lihtne aru saada, milleks Bitcoin tegelikult iga päev mõeldud on ja kuidas see toimib.
Selles juhendis selgitame Bitcoini algajatele ja vaatame üksikasjalikumalt kõike alates sellest, mis see on, kuni selle ostmiseni.
Bitcoin (BTC) on kõige tuntum krüptovaluuta vorm ja seega digitaalne valuuta. Valuuta ei ole seega nagu traditsiooniline valuuta ja fiat-raha (sularaha) ning eksisteerib peamiselt veebis.
Bitcoin on muidu detsentraliseeritud, mis tähendab lihtsalt seda, et riik või valitsusasutused ja pangad ei kontrolli tehinguid. See töö on pigem väljast tellitud kasutajatele endile, nö peer-to-peer võrgus.
Bitcoin lasti esmakordselt turule 2009. aastal ja selle taga oli Satoshi Nakamoto . Pole kindel, kas Satoshi Nakamoto on üks inimene või inimeste rühm, ja pole täpselt teada, kes Bitcoini turule tõi.
Igal juhul oli Bitcoin esimene krüptovaluuta vorm, mis avalikkusele lansseeriti, ja see oli esimene kord, kui plokiahela tehnoloogiat täielikult maksevahendisse rakendati.
Kuidas Bitcoin töötab? Kujutage ette, et Anne kannab Perile 1 Bitcoini. Seejärel läheb tehing Annelt Perile, ilma ühegi panga poole pöördumata. Per ja Anne ei pea teineteise nime teadma, kuna tehing saadetakse ühelt aadressilt teisele.
Aadress on lihtsalt numbrite ja tähtede kombinatsioon ning see ei paljasta teie isikut kohe. See muudab Bitcoini ja muud krüptovaluutad turvaliseks valikuks teile, kes on mures privaatsuse pärast.
Tehing, mille Anne Perile saadab, avaldatakse võrgus, mida tehakse selleks, et vältida sama raha mitmekordset kasutamist. Kehtiv ülekanne salvestatakse seejärel uude plokki (uusi plokke luuakse ligikaudu iga 10 minuti järel).
Igas plokis on teave viimaste tehingute kohta, aga ka teave eelmise ploki kohta. Teisisõnu, kõik plokid on omavahel seotud, mis on viinud termini “plokiahel” kasutamiseni.
Teisisõnu, ükski pank ega keegi teine ei kontrolli Bitcoiniga tehtud tehinguid. See töö tellitakse allhanke korras nn miinikaevajatele ehk “kaevandajatele”. Need on inimesed, kes töötavad tehingute kontrollimise nimel ja tagavad ka võrgu turvalisuse.
Kaevandamisega tegelemiseks on vaja hästi toimivat graafikakaarti ja võib-olla ka muid seadmeid. Arvuti teeb suure osa tööst kaevandava inimese eest ära. Bitcoin kaevatakse üles töötõendi algoritmi abil.
Esimesena uue ploki ülesande täitnud kaevandaja saab tasu uute Bitcoini ühikute näol.
On mitmeid põhjuseid, miks valitakse traditsioonilise valuuta asemel Bitcoini ostmine. Paljud inimesed soovivad anonüümsemat ja turvalisemat maksevahendit ning siis on Bitcoin suurepärane alternatiiv. Bitcoin tagab ka selle, et saad kiireid ja odavaid tehinguid – ka välismaal.
Teine oluline põhjus, miks paljud inimesed Bitcoini ostavad, on see, et nad tahavad teha head investeeringut. Seega saate krüptovaluutasse investeerida samamoodi nagu paljud inimesed investeerivad aktsiatesse ja väärtpaberitesse.
Kui ostate Bitcoini odavalt, võite selle hiljem võimalusel kallimalt müüa. See muidugi eeldab, et hind tõuseb pärast Bitcoini ostmist, mida ei võeta iseenesestmõistetavana.
Bitcoin on muutlik ja võib seetõttu olla riskantne investeering – nagu enamik teisi krüptovaluuta vorme.
Bitcoini ostmine on lihtne. Bitcoini ostmiseks tuleb esmalt leida krüptobörs, kus luua kasutajakonto. Siit leiate mitu võimalust, sealhulgas Norra plokibörsi (NBX), eToro ja Firi.
Seal on lugematu arv krüptobörse, mis müüvad Bitcoini, kuid pidage meeles, et ainult Finanstilsynetis registreerunud mängijad võivad Eesti oma teenuseid pakkuda. Nii NBX, Firi kui ka eToro on registreeritud Finanstilsynetis ja neid on ohutu kasutada.
Kui kasutajakonto on loodud, peate tavaliselt oma kasutajaprofiili kinnitama e-posti teel saadetud lingi kaudu. Kui see tehtud, saad krüptobörsile raha sisse kanda näiteks MasterCardi või Visaga.
Seejärel saate minna turu lehele ja leida sealt krüptovaluutat või täpsemalt Bitcoini. Bitcoin on kõige populaarsem krüptovaluuta vorm ja seetõttu leiate seda enamikul krüptovaluutabörsidel.
[etoro]Kuna Bitcoin oli esimene krüptovaluuta vorm, mis laiemale avalikkusele tuntuks sai, on sellest saanud peaaegu krüptoraha väline nägu. See on võib-olla ka põhjus, miks kõiki teisi krüptovaluuta vorme, mis on sellest ajast alates turule lastud, nimetatakse altcoinideks .
Altcoinid – ehk “alternatiivsed mündid” – on teisisõnu Bitcoinile alternatiivne krüptovaluuta. Nimetada võib näiteks Ethereumi, Dogecoini, Tetheri ja Litecoini.
Oleme nüüd selgitanud teile Bitcoini kõige elementaarsemaid asju. Mis on Bitcoin? Jah – digitaalne valuuta (krüptovaluuta), mis kasutab plokiahela tehnoloogiat ja peer-to-peer võrku.
See võib tunduda keeruline, kuid hea uudis on see, et te ei pea mõistma selle taga olevat protsessi. Kui soovite Bitcoiniga kaubelda, pidage meeles, et valuuta võib olla turvaline ja tõhus maksevahendina ning muutlik investeerimisobjekt.
Bitcoini investeerides võite potentsiaalselt palju teenida, kuid võite ka sellega raha kaotada. Kui aga investeerite vastutustundlikult, ei tee proovimisest kahju. Ärge unustage investeerida rohkem raha, kui saate võimaliku kaotuse jaoks lubada.
[sc_fs_multi_faq headline-0=”h2″ question-0=”Hvor finner jeg Bitcoin-kurser?” answer-0=”Du får oppdatert informasjon om Bitcoin-kurser hos kryptobørser som eToro og Firi, men du kan også finne informasjon om kurser ved å google «Bitcoin kurs».” image-0=”” headline-1=”h2″ question-1=”Er Bitcoin bedre enn altcoins?” answer-1=”Det avhenger litt av øyet som ser. Noen synes Bitcoin er best, mens andre synes for eksempel at Ethereum er best. ” image-1=”” headline-2=”h2″ question-2=”Hvilke altcoins finnes?” answer-2=”Det finnes mange alternativer til Bitcoin, noe som omfatter både Dogecoin, Ethereum, Monero, Litecoin, Tether, DAI og Cardano.” image-2=”” count=”3″ html=”true” css_class=””]