
Itcoin kursus
krüptovaluuta kontekstis, nagu ka Bitcoiniga, kuuleb sageli ” krüptovaluuta vahetuskursist “. Nagu enamik inimesi teab,…
Viimastel aastatel on paljud norralased end trendi visanud ja investeerinud krüptosse, näiteks Bitcoini. Kui kaalute sama tegemist, on oluline tutvuda digitaalse valuuta ja selle toimimisega. Mille jaoks on krüptovaluuta – lihtsalt seletatav?
Siin selgitame teile lihtsal viisil kõiki põhitõdesid, mida peate krüptovaluuta ja plokiahela tehnoloogia kohta teadma. Sarnaselt traditsioonilisele valuutale on täiesti võimalik krüptovaluutaga spekuleerida ja seda vahetada.
Mis on tegelikult krüptovaluuta? Krüptovaluuta võib pidada digitaalseks või virtuaalseks valuutaks. Valuuta erineb traditsioonilistest valuutadest, nagu Norra kroon (NOK) või USA dollar (USD), selle poolest, et see on sõltumatu keskne juhtorgan – näiteks valitsused või pangad.
Selle asemel, et valuuta ja selle kontroll tsentraliseerida riigipanka, detsentraliseeritakse kontroll andmebaasi kaudu. Seda andmebaasi nimetatakse sageli plokiahelaks ja see annab ülevaate kõigist finantstehingutest.
Plokiahel võimaldab salvestada erinevaid tehinguid erinevate osapoolte vahel kontrollitaval viisil.
Plokiahelat võib kirjeldada kui hajutatud, avatud, digitaalset ja samal ajal dünaamilist raamatupidamisraamatut. Selles kontoraamatus saate jälgida ja registreerida kõiki tehtud digitaalseid ülekandeid. Tehingud tehakse nähtavaks.
Plokiahel salvestab kõik andmed oma plokkidesse, mida saab seejärel krüptograafia abil omavahel siduda. Viimane hõlmab erinevaid võtteid, mis võimaldavad andmeid peita ja ainult volitatud isikul on juurdepääs sisule.
Plokiahelates salvestatud andmeid pole võimalik muuta. Selle põhjuseks on asjaolu, et te ei saa muuta ühte plokki ilma, et peaksite muutma kogu muud teavet, mis on hiljem salvestatud. Seetõttu on muudatusi praktikas väga raske teha.
Plokiahela tehnoloogia on vajalik, kui valuuta tsentraliseeritud haldamine puudub. Plokiahela kaudu haldab jaotatud ahelat peer-to-peer võrk. Ketil puudub tsentraliseeritud administraator.
Milleks krüptoraha hea on? Krüptovaluutasse investeerimiseks on mitu head põhjust. Võime näiteks mainida, et tehingud krüptorahaga ei ole jälgitavad. See tähendab, et krüptovaluutaga tehtud oste ja ülekandeid ei ole võimalik kasutajani tuvastada.
Teine eelis on see, et teil on täielik kontroll oma rahaliste ressursside üle. Võite end peaaegu “oma pangaks” pidada. Raha ei mõjuta riigi majandus ega poliitika ning ei mõjuta nt. krooni vahetuskurss.
Krüptoraha kasutamine on samuti väga turvaline, kuna osteldes ei pea välja andma tundlikku infot nagu pangarekvisiidid, sünninumber vms. Plokiahela tehnoloogia ise on samuti väga turvaline ja peaaegu võimatu häkkida.
Võrreldes traditsiooniliste maksevahenditega on krüptovaluutadel üldjuhul ka väga madalad tehingukulud ja tasud. Saate kiiresti ja lihtsalt raha üle riigipiiride üle kanda. Samuti on lahendus läbipaistev ning kõik kasutajad saavad ülekannetest täieliku ülevaate.
Seda, et tehinguid ei ole võimalik kasutajani jälgida, võib paljudes olukordades pidada eeliseks. Kuid mõnel juhul kasutavad anonüümsust kurjategijad, kelle eelistatud valuutaks on sageli krüptovaluuta.
Krüptovaluuta miinuseks on ka see, et valuuta väärtus võib kõvasti kõikuda. Kui olete investeerinud raha Bitcoini või muusse krüptovaluutasse, võite sellest ilma jääda. Kuid loomulikult võib see minna ka teistpidi ja võite investeeringust kasu saada.
Seetõttu võib krüptovaluutasse raha investeerimine olla riskantne. Kuid paljude jaoks on see risk, mida nad on valmis võtma. Pidage meeles, et saate hõlpsalt investeerida väikese summa, nii et investeering ei kujuta endast suurt finantsriski.
Enne krüptorahaga kauplemise alustamist on oluline tutvuda erinevate variantidega. Tuntuim krüptoraha vorm on ilmselt Bitcoin, kuid on ka mitmeid teisi häid võimalusi.
Vaatame lähemalt kõige populaarsemaid krüptovorme!
Bitcoin (BTC) oli esimene krüptovaluuta vorm ja see tuli turule 2009. aastal. Valuuta töötas välja keegi Satoshi Nakamoto, kuid selle taga oleva isiku või inimeste identiteet on endiselt mõnevõrra ebakindel.
Bitcoini väljatöötamise põhjuseks oli soov luua digitaalne maksevahend ilma valitsusasutusi kaasamata. Samuti oli soov, et valuuta eralduks ilma tasude ja tüütute viivitusteta.
Bitcoin ei ole riigiasutuste kontrolli ega järelevalve all ning seda ei reguleeri ükski keskpank. Kuigi Bitcoin on populaarne, ei pea paljud ettevõtted seda valuutat heakskiidetud maksevahendiks.
Endiselt on palju neid, kes ostavad Bitcoini ja siis eelkõige investeeringuna. Bitcoiniga kauplemine on peaaegu võrreldav tooraineinvesteeringutega (nt kullasse investeerimine). Kuigi poliitika väärtust otseselt ei mõjuta, võivad väärtust mõjutada nõudlus ja muud tegurid.
Ethereum (ETH) on veel üks krüptovaluuta vorm, mis põhineb digitaalsel platvormil, kus kasutajad saavad kasutada oma detsentraliseeritud rakendusi. Nagu Bitcoin, on ka Ethereum detsentraliseeritud ning valitsuste ja pankade kontrolli alt täielikult väljas.
Vitalik Buterin käivitas Ethereumi 2015. aastal. Ta tegi seda koos paljude teistega ja krüptovaluuta on tänapäeval maailmas populaarsuselt teine.
Kolmas populaarne krüptovaluuta on Litecoin (LTC). Litecoin põhineb peer-to-peer võrgul ja selle lõi tegelikult Google’i endine töötaja. See juhtus 2011. aastal, vahetult enne Ethereumi käivitamist.
Litecoini võib peaaegu pidada veidi tuntuma krüptovaluuta Bitcoini spinoffiks. Lahendus on tänapäeval väga populaarne.
[sc_fs_multi_faq headline-0=”h2″ question-0=”Er kryptovaluta lovlig?” answer-0=”Ja, det er fullt lovlig å handle kryptovaluta. Det er også lovlig å bruke kryptovaluta som betalingsmiddel, der dette tilbys.” image-0=”” headline-1=”h2″ question-1=”Hva bestemmer verdien på kryptovaluta?” answer-1=”Det er først og fremst etterspørsel som påvirker verdien av kryptovaluta. Ved stor etterspørsel vil gi økt verdi, mens liten etterspørsel gir lav verdi.” image-1=”” headline-2=”h2″ question-2=”Hvor kan jeg kjøpe kryptovaluta?” answer-2=”Dersom du ønsker å kjøpe kryptovaluta kan du gjøre dette via en egen handelsplattform som eToro eller Nordnet, som begge er populære alternativer blant nordmenn.” image-2=”” count=”3″ html=”true” css_class=””]