“HD rahakott” – krüptovaluuta rahakottide taga olev tehnoloogia
Krüptouniversum on pidevalt arenev universum. See on viinud selleni, et mõnel on pööretega sammu pidamine…
Üks krüptovaluutade klassikalisemaid omadusi on see, et need on üles ehitatud avatud lähtekoodile. See tähendab lihtsalt, et kood, mis on krüptovaluutade (nt Bitcoin) lähtepunktiks, ei ole salajane. Selle asemel on see kättesaadav kõigile, kes soovivad pilku heita.
Krüptovaluuta taga on tavaliselt kõnealuse projekti kallal koos töötav meeskond. Neid nimetatakse sõlmedeks . Töö hõlmab muuhulgas uute plokkide genereerimist plokiahelas, millest krüptoraha ehitatakse.
Mõnel juhul on olulised projekti suuremad muudatused, kuid seda on sageli lihtsam öelda kui teha. Üks kaevur võib tulla välja ettepanekuga, mida teine kaevur tajub krüptovaluuta eelmise versiooniga võrreldes väga radikaalsena.
Halvimal juhul ei lepi nad omavahel kokku, kuidas seda teha ning selle tulemuseks on krüptovaluuta hargnemine/tükeldamine. Selles artiklis vaatleme lähemalt, mida see krüptovaluuta võltsimine tegelikult tähendab.
Krüptovaluuta plokiahela uuendamine sõltub sellest, kas krüptovaluuta taga olevad kaevandused jõuavad üksmeelele. Nad peavad lihtsalt kokku leppima, kuidas seda teha.
Kuid nagu sissejuhatuses mainisime, on seda sageli lihtsam öelda kui teha. Kaevuril on soovitus, mida nad ise peavad heaks, samas kui üks või mitu sõlme võib täiesti eriarvamusele jääda. Kui nad ei jõua üksmeelele, tekib kahvel.
Kahvel on siis, kui kaks või enam sõlme ei lepi kokku, kuidas plokiahelat edasi arendada ja siis võib tulemuseks olla krüptovaluuta hargiline/lõhestamine. See tähendab, et sõlm või sõlmed, kes ei nõustunud, murduvad rühmast välja ja jätkavad iseseisvalt.
Siiski ei juhtu alati, et kahvel lõppeb halvimal võimalikul viisil, mistõttu võib termini “kahvel” jagada kahte põhirühma. Need põhirühmad on pehmed ja kõvad kahvlid.
Allpool vaatleme mõlemat mõistet lähemalt. Mis on pehme kahvel ja mis on kõva kahvel ning mis neid kahte lahutab?
Pehme kahvel on termin, mis näitab, et sõlmed suudavad jõuda konsensusele seoses sellega, mis võib potentsiaalselt areneda kõvaks kahvliks.
Kavandatud värskendus on kooskõlas reeglitega, mis kehtivad plokiahelale vastaval ajal. Plokiahela varasemad ja uued versioonid ühilduvad ning plokiahelal pole probleeme uute plokkide äratundmisega.
Kuna sellest suuremat konflikti ei kujunenud, oli vaja kontseptsiooni, mis seda ka edasi annaks – nii saigi pehme kahvli mõiste.
Kuid kahvel võib olla ka kõva kahvel. See võib olla ütlematagi selge, kuid see on pehme kahvli vastand. Seoses pehme kahvliga õnnestub sõlmedel lõpuks konsensusele jõuda, kuid kõvakahvli puhul on see enam-vähem võimatu.
Kõva kahvli iseloomustab see, et üks või mitu sõlme otsustavad edasi töötada reeglite alusel, mille nad soovitasid olemasolevas plokiahelas rakendada. Siis nimetatakse seda, et krüptovaluuta on forkitud ehk split, nagu seda ka heas norra keeles nimetatakse.
On mitmeid näiteid krüptovaluutadest, mis on kulisside taga toimunud kõva hargi tulemus, kuid me pöördume selle juurde tagasi selles artiklis veidi allpool.
Aga kuidas kahvel tegelikult töötab? Muidugi varieerub see pisut olenevalt sellest, kas tegemist on pehme või kõva kahvliga.
Kõval kahvlil on kahtlemata veidi suuremad tagajärjed kui pehmel kahvlil. Pehmet kahvlit võib kirjeldada kui rahulikku arutelu, kõva kahvel aga näeb pigem välja nagu tüli, kus pole lootustki, et osapooled lepivad.
Kahvli tulemus on lihtsalt see, et luuakse uus krüptovaluuta. Seda saab teha kahel viisil, kas siis nii, et sõlmed töötavad nullist välja täiesti uue märgi või võtavad osa algse krüptovaluuta avatud lähtekoodist ja ehitavad sellele edasi.
Siit saate tutvustuse, mis on kahvlid:
Nagu eespool nägime, on enamiku kõvade kahvlite tulemus see, et luuakse uus krüptovaluuta. Näiteks Bitcoin on olnud paljude kõvade kahvlite juur, mille tulemuseks on muuhulgas Bitcoin Cash.